Just need on viis kõige ohtlikumat sõltuvusainet maailmas. Loe, mida need sinu ajule teevad
Erinevad uurijad hindavad neid aineid erinevatel alustel: ühed lähtuvad kahjust, mida ained tekitavad, teised nende müügihinnast tänavatel, kolmandad aga sellest, kui suures ulatuses aine aju dopamiini ainevahetusele mõjub, kui suurt mõnutunnet tekitavaks kasutajad seda peavad, millised on sellest tekkivad ärajäämanähud ning kui kiiresti ainet proovinud inimene sõltuvusse ehk n-ö konksu otsa jääb.
On veel teisigi võimalusi määratleda, kui potentsiaalselt ohtlik mõnuaine on. Mõned teadlased väidavad, et kõik mõnuained tekitavad sõltuvust, alati.
Kõiki neid asjaolusid arvesse võttes on mõistlik küsida tervelt hulgalt ekspertidelt, mida nad asjast arvavad. 2007. aastal David Nutt ja tema kolleegid just seda tegidki ja leidsid nii mõndagi huvitavat.
5. Nikotiin
Peamine tubakas sisalduv sõltuvust tekitav aine. Kui inimene suitsetab, imendub nikotiin kopsude kaudu kiiresti ja satub sealt verega ajusse. Kuigi Nutt ja kaasuurijad asetasid nikotiini (tubaka) sõltuvusainete nimekirjas alles 12. kohale, on põhjust arvata, et tegemist on siiski väga võimsa sõltuvust tekitava ainega.
Enam kui 2/3 ameeriklastest, kes suitsetamist proovinud, on kindlad, et nad sattusid oma elu jooksul sellest sõltuvusse. 2002. aastal oli Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel maailmas enam kui miljard suitsetajat ning arvatakse, et tubakas tapab kuni aastani 2030 igal aastal enam kui kaheksa miljonit inimest.
Laboriloomadel on aru peas – nemad ei suitseta. Kuid rotid on valmis vajutama nuppu, et nikotiini otse oma vereringesse pumbata. Ja selle tulemusel tõuseb dopamiini tase nende aju mõnupiirkonnas 25-40%.
4. Barbituraadid (rahustid)
Barbituraadid, millel on slängis palju erinevaid hüüdnimesid, on ravimid, mida esialgu kasutati ärevuse mahasurumiseks ja une tekitamiseks. Nad mõjuvad ajule keemiliselt ning piltlikult öeldes sulgevad teatud ajuosad. Väikestes doosides kutsuvad barbituraadid esile eufooriat, kuid suures annuses võivad olla surmavad, sest seiskavad hingamise.
Sõltuvus barbituraatidest oli tavaline ajal, mil neid retseptiravimitena suhteliselt lihtsalt kätte sai. Nüüdseks on nende kasutamine oluliselt vähenenud, kuid asemele on tulnud teised ravimid. See viitab selgelt asjaolule, et kui sõltuvust tekitav aine pole kergesti kättesaadav, on ka sellest tekkiv kahju väiksem.
David Nutt ja teised eksperdid asetasid barbituraadid kõige enam kahju tekitavate sõltuvusainete nimekirjas neljandale kohale.
3. Kokaiin
Kokaiin mõjutab ajus otseselt dopamiini võimet infot ühelt neuronilt teisele üle anda. Olemuslikult blokeerib kokaiin neuronite võime dopamiini signaal välja lülitada, mis lõpeb aju ebanormaalselt kõrge aktiivsusega. Loomkatsetes on suudetud tuvastada aju dopamiinitaseme kolmekordset tõusu.
Arvatakse, et maailmas on umbes 14-20 miljonit kokaiinikasutajat ning 2009. aastal oli kokaiinituru maht 75 miljardit USA dollarit.
Tükikujuline kokaiin on ekspertide poolt kolmandaks kõige kahjustavamaks sõltuvusaineks tunnistatud ja pulbriline kokaiin, mis tekitab kerget pilvesolekut, viiendaks.
Umbes 21% inimestest, kes kokaiini proovivad, satuvad sellest mingil eluhetkel sõltuvusse. Kokaiin on sarnane teistele sõltuvust tekitavatele stimulantidele, näiteks metamfetamiinile (mis aina suuremaks probleemiks muutub, sest on üha enam kättesaadav) ja amfetamiinile.
2. Alkohol
Kuigi alkohol on paljudes riikides üle maailma täiesti legaalne, on see kõige enam sõltuvusttekitavate ainete nimekirjas teisele kohale paigutatud. Eksperdid andsid sellele 3 võimalikust hindepunktist 2.2. Alkoholil on ajule mitmesugune mõju, kuid laborites loomadel tehtud katsetes selgus, et aju mõnupiirikondade tõuseb dopamiini tase alkoholi tarvitades 40-360%. Ja mida rohkem loomad joovad, seda enam dopamiini tase tõuseb.
Umbes 22% inimestest, kes on alkoholi pruukinud, areneb mingil hetkel elus välja alkoholsõltuvus. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel oli maailmas alkoholi tarbijaid 2002. aastal 2 miljardit ja enam kui 3 miljonit inimest suri 2012. aastal kahjude tõttu, mida alkoholi joomine tekitas. Ka teised eksperdid on alkoholi kõige kahjulikumaks sõltuvusaineks hinnanud.
1. Heroiin
David Nutt ja kaasuurijad aga asetasid esikohale heroiini, millele nad 3 võimalikust punktist andsid 2,5. Heroin on opiaat, mis tõstab katseloomadel dopamiini taset aju mõnupiirkondades kuni 200% võrra. Väidetavalt on tegemist kõige ohtlikuma sõltuvust tekitava ainega, sest selle surmav annus on pelgalt viis korda suurem annusest, mis tekitab pilvesoleku.
Heroiini loetakse teiseks kõige kahjustavamaks sõltuvusaineks kasutajatele ja ühiskonnale tekitatava kahju tõttu. Illegaalsete opiaatide (sh ka heroiini) turu mahuks maailmas hinnati 209. aastal 68 miljardit USA dollarit.
Allikas: iflscience.com
